Setomaal on kõik samamoodi nagu Eestis, ent ometi hoopis teisiti. Siinne ala on peaaegu kogu ajaloolise aja kuulunud eri Vene riikide koosseisu. Sellest tulenevalt on setod õigeusklikud ning väga tähtsal kohal on kirikud, tsässonad ja kirikupühad. Omamoodi on see, et kiriku/tsässonapühal minnakse haudadele sööma ja seejärel algab pidu, mida Setomaal nimetatakse kirmaseks. Setodel on oma laulutraditsioon – seto leelo, mis erineb tugevasti eestlaste regilaulust. Seto toitki on peaaegu sama mis Eestis, kuid ometi teistmoodi, olgu see valmistamisviis, koostisosade kombineerimine või serveering. Setomaa on kogu aeg olnud piiripealne ala – Lääne ja Ida kultuuri ja kiriku piiril – ning just seetõttu on siin kujunenud üks omamoodi rahvakild, kes pole ei see ega too – setod!